Võltsimise tegelikud mõjud majandusele
Turul toimib lihtne printsiip- kui on nõudlust, on ka pakkumisi. Erinevad lahendust vajavad probleemid sünnitavad uusi ideid. Inimese loomingulisus ja ilumeel loovad üha uusi silmapaistva disainiga, unikaalseid, kvaliteetseid tooteid. Öeldakse, et pole olemas ühtegi head brändi või toodet, mida keegi poleks proovinud jäljendada ning tuleks võtta komplimendina, kui keegi sinu loomingut püüab kopeerida- ju siis on heas mõttes silma jäänud.
Vähe räägitakse aga sellest, milliseid mõjusid avaldab massiline toodete kopeerimine konkreetsele sektorile ja riigi maksulaekumistele. Uuringutulemuste põhjal kaotavad seaduslikud ärid miljardeid eurosid müügitulu ning riigid sama palju maksutulu massiliste võltskaupade tootmise ja müümise läbi. Samuti kaotab võltsimine tuhandeid töökohti.
EUIPO on loonud töögrupi, kes tegeleb juba aastaid majanduslike kahjude hindamisega erinevate sektorite lõikes. Näiteks võib lugeda 2016 a. raportist, kuidas mõjutab võltsimine farmaatsiatööstust ja kui suured on seeläbi tegelikud kahjud. Viimases raportis, mis on avaldatud ka Patendameti kodulehel tuuakse välja võltsimise majanduslik mõju rehvi- ja akutööstusele. Raporti põhjal kaotavad Euroopa Liidu seaduslikud rehviärid ligikaudu 2,2 miljardit eurot (st 7,5% sektori müügituludest) ning akutootjad ligikaudu 180 miljonit eurot (st 1,8% sektori müügituludest) võltsrehvide ja -akude tõttu. Seetõttu palkavad seaduslikud ärid vähem inimesi ja ligi 8400 töökohta lihtsalt kaob. Rehvide ja akude võltsimise tõttu jääb valitsustel saamata 340 miljonit eurot maksutulu.
Tagasi