Omandikaitse on tõhustumas

Tööstusomandialaseid kuritegusid on erialases kirjanduses nimetatud XXI sajandi kuritegudeks. Tegemist on globaalse probleemiga, mis puudutab ühteviisi nii arengumaid kui ka arenenud riike. Ekslik on arvamus, et võltsitud kaubamärkidega kaupade või patendiga kaitstud leiutiste loata tootmine ja turustamine toimub peamiselt vaestes riikides, kus ei eksisteeri vastavat seadusandlust ning nõudmine odava kauba järele on suurem. Kui võltskauba tootmisega on tõepoolest tuntuks saanud odava ja praeguseks ajaks kõrge oskusteabega Aasia riigid, siis tarbijaskond nimetatud kaubale on olemas kõikjal, ka Euroopa Liidus.

Lisaks leiutiste ja kaubamärkide registreerimisele saab tööstusomandi õiguskaitse alast tuge otsida ka riiklikelt institutsioonidelt. Viimastel aastatel on hakatud järjest rohkem tähelepanu pöörama tööstusomandi õiguste kaitsmisele ka Eesti ettevõtjate seas ning riiklikud institutsioonid on hakanud tegelema õiguste kaitse tagamisega.

Eesti ettevõtjale on äärmiselt oluline teada, milliseid võimalusi pakuvad eri seadused võitluseks võltskaubaga. Tööstusomandi õiguskaitse enamiku Eesti ettevõtjate jaoks saab alguse kas leiutiste, kaubamärkide või tööstusdisainilahenduste registreerimisega Eestis, teistes Euroopa Liidu liikmesriikides või mujal maailmas, näiteks Venemaal.

Peamisteks tööstusomandi õiguskaitset tagavateks järelevalveorganiteks Eestis on maksu- ja tolliamet ning politsei. Maksu- ja tolliameti tegevust võitluses võltskauba leviku vastu võib lugeda isegi efektiivsemaks kui politsei tegevust, kuna politsei prioriteetideks on isikuvastased kuriteod ning teist põhjust tuleks otsida kehtivast karistusseadustikust, mis ei näe tööstusomandivastaste süütegude eest ette väärteomenetlust.

Esimene samm õiguste kaitsel – koostöö tolliga

Õigusi tööstusomandile aitab kaitsta ka maksu- ja tolliamet. Seetõttu soovitame ettevõtjatel alustada tegutsemist oma õiguste kaitsel just koostööst tolliga. Juhul, kui patendi, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse omanik leiab, et tema õigused ei ole Eestis piisavalt kaitstud või kellel on andmeid oma õiguste rikkumisest, võib vastavate õiguste omaja esitada maksu- ja tolliametile tolli sekkumise taotluse tööstusomandi õiguste rikkumise ennetamiseks. Meetmetaotluse esitamisel tuleb lähtuda nõukogu määrusest nr 1383/2003, mis sätestab täpsed nõuded meetmetaotluse sisule ja vormile ning tolli tegutsemisele pärast vastava taotluse saamist. Taotluse alusel rakendab toll süvendatud kontrolli- ja jälgimismeetodeid sisse- ning väljaveetava kauba üle.

Kui tollil tekib kahtlus mõne saadetise osas, siis võtab toll ühendust kaubamärgi omaniku või kaubamärgi omaniku poolt volitatud isikuga Eestis. Siinkohal tuleb ettevõtjal arvestada kindlasti Euroopa Liidus kehtiva olulise põhimõttega kaupade ja teenuste vaba liikumise kohta liikmesriikide vahel. Seetõttu on keeruline võltskauba liikumise takistamine Eesti piiril, kui kaup tuleb mõnest liikmesriigist ja tegemist ei ole transiitsaadetisega kolmandatesse riikidesse. Selliste kaubasaadetiste puhul peaks ettevõtja pöörduma abi saamiseks Eesti politsei poole.

 
Tolli sekkumise meetmetaotlus

Tolli sekkumise teade peab eeskätt sisaldama infot õiguste valdaja kohta, tõendit õigusele tööstusomandi eseme suhtes ning olulist infot võimaliku võltskauba kohta. Õiguste valdajal on kasulik esitada tollile võimalikult palju infot nii originaalkauba kui ka võimaliku võltskauba kohta, alates kauba päritolust, transpordiliikidest kuni näidisteni, mis lihtsustab tolliametniku tööd võltskauba eristamisel originaalkaubast. Meetmetaotluse esitamise eest ei ole ette nähtud riigilõivu. Meetmetaotlus kehtib kuni üks aasta ning õiguste omajal on võimalik nimetatud taotlust seejärel pikendada.

Kui toll on peatanud kauba, mille suhtes on tollil tekkinud kahtlused, et tegemist võib olla võltskaubaga, vabasse ringlusse laskmise enne vastava meetmetaotluse esitamist õiguse omaja poolt (ex officio), siis antakse õiguste valdajale aega kolm tööpäeva meetmetaotluse esitamiseks. Juhul, kui õiguste valdaja ei pea vajalikuks meetmetaotluse esitamist, vabastab toll kahtlusaluse kauba vabasse ringlusse. Meetmetaotluse esitamisel saab õiguste valdaja kümme tööpäeva hinnangu andmiseks kahtlusaluse kauba kohta. Nimetatud tähtaega võib pikendada kümne tööpäeva võrra, kui asjaolud seda nõuavad. Õiguste valdaja hinnangu põhjal teeb toll otsuse, kas kaup konfiskeerida (omanikuta kaup hõivata) või lasta kinnipeetud kaup vabasse ringlusse. Kauba omanikul on õigus vaidlustada tolli otsus 30 päeva jooksul alates vastava otsuse kättesaamisest.

Vastavalt tolliseaduse § 97 lg 4 ja 5 on konfiskeeritud või hõivatud kauba suhtes võimalike toimingutena ette nähtud kas kauba hävitamine või siis üleandmine kohaliku omavalitsuse üksuse tervishoiu- või hoolekandeasutustele. Viimati nimetatud toiming on lubatud ainult juhul, kui tegemist on rõivaste või jalatsitega, millelt on võimalik lubamatute tähiste eemaldamine ning vastavaks toiminguks on saadud nõusolek õiguste valdajalt. Reeglina on õiguste valdajad vastutulelikud ning annavad nõusoleku kauba üleandmiseks hoolekandeasutustele pärast kaubamärkide eemaldamist.